Marcuse lugu
(s 2004)
August 2008
Marcus sündis ühel ilusal maagilisel päeval 04.04.04. Väiksena oli ta terve ja rõõmus laps, aga ta vajas hästi palju lähedust ning võõrastega ei leppinud kohe kuidagi. Kord kui Marcus oli üheksakuune ja ei reageerinud ukse paugule, siis tekkis meil esimest korda väike kahtlus, kas ta ikka kuuleb korralikult? Kuid lastearst rahustas meid maha ja ütles, et muretsemiseks ei ole põhjust. Marcus oli hästi tähelepanelik ja reageeris justkui alati ning sellega pettis meid väga osavalt ära. Kui Marcus sai kaheaastaseks ning ikka veel ei rääkinud sõnagi, palusime lastearstilt saatekirja logopeedi ja audioloogi juurde. Dr. Post diagnoosis esimesel vastuvõtul III-IV astme kuulmislanguse ning saatis meid edasi uuringutele. Sellist diagnoosi me oodata ei osanud.
Hiljem selgus, et kuulmislangus on kaasasündinud. Varsti sai Marcus kuuldeaparaadid. Marcus hakkas küll mõningatele helidele reageerima, kuid suuri muutusi see ei toonud. Hakkasime käima surdologopeed Ülle Liesmendi juures üks kord nädalas. Samuti käisime dr. Posti juures pidevalt kuulmist kontrollimas.
Detsembri algul käisime esimest korda dr. Kruustüki juures Tartus, kus Marcusel diagnoositi kurtus. Kuna Marcus hakkas juba kolmeaastaseks saama, tuli otsustada, kas implantaat saaks Marcuse kuulmist parandada. Tänu dr. Kruustüki kiirele tegutsemisele toimuski juba 15.03.07 operatsioon, mille käigus pandi Marcusele sisekõrva implantaat ning protsessori sisselülitamine ja esimene häälestamine toimusid 19.04.07.
Kuuldeaparaadiga hakkas Marcus oma nimele reageerima alles vahetult enne implantaadi sisselülitamist. Kuid implantaadiga hääldas ta juba 5 päeva pärast M. Kahe nädala pärast Marcus vaatas koera ja haukus ka auh-auh, ise näpuga kõrva peale osutades. Kuu möödudes üritas esimest korda ANNA (aua) öelda. Poole aastaga õppis Marcus umbes 30 sõna nt tule, puu, uss, alla, sai, auto, emme, anna, lill, buss, kass jne.
Marcusel on implantaat olnud 1 aasta ja 4 kuud. Hetkel koosneb Marcuse sõnavara umbes 300-st sõnast. Laused on enamjaolt paari-, kolmesõnalised. (Issi sööb õuna. Auto sõidab. Koer magab. Öö ei ole, voodisse ei lähe, vanni! Issi magab, pai-pai, tasa! Issi, tule lähme õue! Issi ei lähe õue, tuppa! Märjaks saab, vihma sajab.) Marcusel on ka üks küsisõna – miks.
Tähestik on Marcusel enamvähem selge. D ja G lähevad veel meelest ära, kuid K ja R ta ise hääldada ei oska. Pikemate sõnade hääldamisel esineb Marcusel sõnade lühendamist, nt sipelgas – (sipe), sinine – (sini), vanaema – (vana) ning kaas- ja sulghäälikud võivad puududa ka sõna alguses nt lamp (amp). Marcuse lemmik sõnavara algab ei -ga; ei taha, ei saa, ei pane, ei kuku, ei tohi. Kahjuks jäävad sõnad veel võõrale segaseks ning kõne on seega raskesti mõistetav.
Marcusele meeldib väga kuulata. Kui Marcus lõunauinakut teeb, ei luba ta protsessorit peast võtta ning nõuab, et talle loetakse, kuigi ta veel kõigest raamatus toimuvast päris hästi aru ei saa. Vahel õhtuti peab emme protsessori alles siis ära võtma, kui Marcus on juba magama jäänud.
Marcusele meeldib rääkida ja ta üritab end alati sõnadega selgeks teha. Marcus räägib, vahepeal mõtleb natuke, ise vaatab koguaeg sulle otsa ja siis räägib edasi. Iga Marcuse uus õpitud sõna rõõmustab meid ning annab jõudu edasi töötamiseks. Päevad mööduvad meil õppides läbi mängude ja läbi lahedate sündmuste. Kõige olulisem on see, et Marcus huvitatud oleks. Marcusele meeldivad väga pusled, legod ning värvi-, nuputamis- ja juturaamatud. Õhtuti mängime terve perega kõikvõimalikke kõne- ja lugemisoskust arendavaid mänge ning hiljem joonistame ja kirjutame tähtsamad päevasündmused vihikusse.
Marcus käib ka tavalasteaia tasandusrühmas. Lasteaias tegeleb temaga iga päev logopeed. Kasvataja ütles, et Marcusega on lausa rõõm töötada, kuna ta tahab kõigest osa võtta.
Mõeldes ajas tagas, kui Marcusel diagnoositi kuulmislangus, oli õige otsus panna sisekõrva implantaat. Täna väljendab Marcus end ikkagi kõnes ning lapsevanemana on see kirjeldamatu tunne.
Marcuse vanemad
