Tanel
(s 1992)
August 2002
Tanel lõpetas Valga Gümnaasiumi 3. klassi neljade-viitega. Tanelil on 4. astme kuulmislangus, ilma aparaatideta ta kõnet ei kuule. Kuuldeaparaadid sai ta kolmandal eluaastal, implantaadi 2002. aasta veebruaris.
Implantaadiga paranes Taneli kõne märgatavalt, sest ta hakkas kuulma kõiki häälikuid, sh neid, mida ta polnud ka aparaatidega kunagi kuulnud (k, p, t, s, h). Järelikult kuuleb ta nüüd ka enda kõnet paremini ja suudab seda kontrollida. Paranes kuulmine mürarikkas kekskkonnas – autos, toas, kus mängib raadio või teler, õues, klassis. Vähem paranes telerist või telefonist arusaamine. Kaks tundi nädalas käib Tanel logopeedi tunnis. Kodus ta enam spetsiaalset õpetust ei saa, kuid õppeainetest pöörame rohkem tähelepanu võõrkeelele, loodusõpetusele, koduloole.
Kui spekuleerida mõttega, mis oleks saanud siis, kui Tanel oleks implantaadi saanud kohe 2aastaselt, missugune oleks tema kuulamis- ja kõneoskus praegu? Arvame, et kõne oleks tunduvalt parem – vähem oleks mõttepause, aktiivne sõnavara suurem (tegelikult on tal ka praegu sõnavara märkimisväärne, aga ta ei oska sõnu õiges kontekstis kasutada – keelepraktika on väike). Ikkagi, kas meie kui vanemate töö oleks olnud kergem, kui implantaat oleks tulnud siis? Arvame, et kui praegu tuli teha viis aastat meeletut tööd, et poiss saaks tavakooli, siis implantaat oleks seda aega kindlasti lühendanud.
isa Toomas
