Rehabilitatsioon

Laiemalt kuulub rehabilitatsiooni alla ka programmeerimine. Kitsamalt tähendab rehabilitatsioon aga implantaadi kasutama õppimist. Teisisõnu – implantaat üksi pole miski imevidin, kasu on temast siis, kui ta on korralikult häälestatud ning kui väike või suur patsient uue või taasleitud heliaistinguga kohaneb ning implantaati järjekindlalt kasutab.

Erinevate patsientide kogemuste põhjal võib öelda, et vaid üksikud (hiliskurdistunud täiskasvanud) suudavad kõnest aru saada kohe pärast protsessori sisselülitamist. Hoopis rohkem on neid, kes peavad hoolega harjutama, aga tulemused on kannatlikkust väärt! Väikelaste puhul mõelgem sellele, et CI laps teeb oma keelelises arengus läbi kõik needsamad etapid, mida kuuljagi laps. Ning sugugi mitte kõik kuuljad aasta-paarised ei räägi soravalt, seega ei saa näiteks aastase implantaadikasutamise juures oodata lapselt ladusat juttu.

Rehabilitatsiooni võtmesõnadeks on lapsega järjekindel päevaringne tegelemine. Tähtis on, et me last erinevate helide ja mõistetega tutvustaksime, talle kõike ümbritsevat seletame, lapsel endal end väljendada laseme, tema õpetamisest ühiselt rõõmu tunneksime. Hakatus on ehk vaevaline, kuid pühendumus saab aastatega kuhjaga tasutud – paljud implantaadilapsed õpivad kuulama, rääkima, arusaadavalt suhtlema. Ning õnneks on meile laste juhendamisel toeks logopeedid, kuulmiskeskuse meeskond, teised lapsevanemad ning interneti rikkalik varasalv.

K i i r v a l i k u d