Programmeerimine

Esimesel aastal tuleb protsessorit häälestada 6-8 korda, hiljem kuni paar korda aastas.

Protsessori programmeerimise käigus selgitab audioloog spetsiaalset programmeerimisseadeldist kasutades välja patsiendile sobivad kuulmistasandid: kuulmistaju läve (treshold ehk T-level) ning mugavusläve (comfort ehk C-level). Et parima tulemuse jaoks tuleb eraldi testida iga elektroodi, tuleb programmeerimiseks varuda kannatust.

Pisikeste patsientide puhul saab Cochleari implantaatide puhul kasutada NRT-d (Neural Response Telemetry ehk närvivastus telemeetria), mille teostamisel saadab NRT signaali kuulmisnärvile ning mõõdab närvirakkude reageeringud. Seetõttu on NRT väikelaste programmeerimisel suureks abiks. Eesti viimastele implantaadilastele on NRT uuring sooritatud juba implanteerimise operatsiooni ajal.

Lapse jaoks sarnaneb protsessori häälestamine mänguaudiomeetriaga, st ta peab arusaadavalt heliaistingust märku andma. Et programmeerimine võib olla aeganõudev ja tüütu, katsutakse see teha võimalikult mänguliseks, lastes lapsel heli tajudes torni laduda, kriipse tõmmata, puslet kokku panna vms.

K i i r v a l i k u d